Hakkasin mõtlema ohu märkide peale (st et asi pole õige) suhtlemise alguses selle teema http://www.bdsm-est.net/foorum/viewtopic.php?f=23&t=244 põhjal.
Ette rutates veel, et kõik need märgid on vaid isiklikul kogemusel rajanevad ja pole absoluutsed, ükski neist pole ka kaitstud hävitava kriitika eest. Aga siiski... oleme ju kogenud suhtlemiskatseid, kus tagantjärele on tahtmine vastu laupa laksata ja öelda, et kuidas ma siis ei taibanud.
Liigne paranoia (kohe ennetan kriitikat, et eranditeks on avaliku elu tegelased ja uurivas ajakirjanduses kaua sees olnud). Kui ettevaatusabinõud ületavad mõistlikkuse piiri: kohtumist lepitakse 10x kokku, iga kord aega ja kohta muutes; kardetakse jälgimisseadmeid; kogu suhtlemine meenutab CIA salaoperatsiooni (parim näide on http://www.maaja.ee/foorum/read.php?1,119527 , keri lehe keskele, alates 14. märts 2006, kl 17.07 postitusest). Kui proovitakse vältida eelnevat silmast-silma kohtumist avalikus kohas, kui kohtumisel pargitakse auto väljaspoole nägemisulatust, kui kohvitades vaadatakse häirivalt tihti selja taha jne. Kõik need märgid üksikult ei pruugi muud tähendada kui mõistlikku ettevaatlikkust, aga kuhjudes tekitavad tunde, et kartjal on endal midagi rohkemat hingel kui oma ID kaitsmine.
Fiksatsioon suurele hulgale detailidele või väga konkreetse nõudmistekomplekti esitamine, ilma milleta „mäng“ ei toimu (eranditeks konkreetse objekti – kehaosa, materjal, riideese – fetišistid, kelle puhul see kohe ilmsiks tuleb). Kui nõudmisi on liiga palju: konkreetne soeng, kehakuju, riided, kontsa kõrgus, küünte värv, poosid ja asendid, joogieelistus, teemade ring jne. Ja seda kohe, esimesel kohtumisel, mitte pikema D/s võimusuhte käigus. Siia alla käib ka detailideni ettekirjutatud stsenaarium (koos liikumise ja dialoogidega), kuidas mäng toimuma peaks. Kõik see on õigustatud tasulise teenuse ostmise korral, aga mitte kahe võrdselt huvitatu mängulisel kohtumisel. Bdsm suhe on kahepoolne nagu iga teine suhe ja mõlemal poolel on õigus olla loominguline, vaba ja oma soove täita. Kui siia lisandub teise poole pettumus ja närvilisus, kui mõni detail realiseeritavaks ei osutu, on minu jaoks punane lipp üleval.
Katse partneri orientatsiooni (hetero, bi, homo) või sättumust (Dom/sub) muuta. Kui jaburalt see ka ei kõlaks, aga nurumist „proovi ainult korra, võib-olla hakkab meeldima“ on meist päris paljud kuulnud. Peab väga ignorant olema, et selle ürituse õnnestumisse uskuda.
Ma aiman, et kõnnin selle teemaga õhukesel jääl, aga samas tulevad need märgid isiklikust kogemusest ja tean, et kui need taas ilmneksid, oleks asi minu jaoks kalalõhnaline.