Siin on temaatiline foorum ja koos enam-vähem sarnaste huvidega inimesed, kellega saab rääkida, kaaslasi otsida jne. Samas, kas väljaspool jututubasid ja internetifoorumeid on võimalik ära tunda mõne inimesega vestedes või tema käitumist jälgidest, et inimene on oma olemuselt Dom või sub? Kas on olemas mingi BDSM radar, mille kaudu saab inimese seksuaalset orientatsiooni tunnetada? Küsimus tekkis sellest, et palju räägitakse nn geiradarist - geid tunnevad väidetavalt üksteist ära mingisuguste alateadlike signaalide kaudu vms. Loodetavasti ei kuulu minu küsimus ulme või parapsühholoogia valdkonda, sest olen ka siit foorumist lugenud, kuidas keegi on endale Domi/ subi otsides tundnud, et "just see inimene on see õige" (st pole vanilla). On see võimalik?

Kas vaikusest võib järeldada, et see oli rumal küsimus

Ei, kindlasti mitte. Lihtsalt ... see on niivõrd individuaalne. BDSM-suhe on minu arvates oma loomult tavaline inimsuhe ja tegelikult toimivad kõik samad radarid, mis muudegi suhete puhul, ja ka samad keemilised protsessid. Kui ikka võimukad või alistuvad mehed meeldivad, siis tunneb nad ka sadade hulgast ära. Õnnetud naised, kes ennast järjepannu ahistavatesse suhetesse mässivad, on täpselt sama intuitiivse radari ohvrid.
Tegelikult tuleb ikka kõigepealt inimese endaga "see õige" tunne ja alles siis hakkavad mängima ta eelistused.

See on eriliselt sügav küsimus, mis nõuaks justkui eriliselt sügavat vastust... mida minul igatahes anda ei ole. Seda, et mõnest inimesest lausa kiirgab dominantsust, ei ole üldiselt ju kuigi raske tajuda. Asja teeb keeruliseks see, et dominantne on võimalik olla väga mitmel tasandil ja väga erinevat moodi. Näiteks avalikus elus dominantselt käituv mees võib olla magamistoas täiesti lootusetu vanilje. Või osutuda enesekeskseks ja empaatiavõimetuks mölakaks. Nii et iga radaripiiksu peale ei maksa väga õhinasse minna. Tegu on ikkagi heinakuhjast nõela otsimisega. Oh, küll oleks elu lihtne, kui kõik dominantse olekuga inimesed ka seksuaalselt dominantsed oleksid. Ja kõik malbe auraga tüübid karmi kätt igatseksid. Aga elu, kurinahk, on keeruline.

Kindlasti ei ole olemas ühtseid välimäärajaid, kuid ma usun, et inimesega suheldes ja teda tundma õppides on võimalik tabada ära, kui teid seob veel üks eriline sarnane huvi. Räägin puhtalt isiklikust kogemusest, kus kaks täielikult kapis olevat sm huvilist ühtäkki taipasid teineteise huvi ära ilma asjast rääkimata.
Kas seda nimetada just mingiks radariks, kuid teades, mida otsid, loodad leida inimestes, võib kõhutundega ju vedada. Kahjuks pole see kuues meel ilmeksimatu ühelgi teemal.

Kindlasti tuleb kasuks endas arendada ka vanilla-radarit.

Vanilje-maailmas on ju päris selgelt välja kujunenud igasugused võrgutamistaktikad. Ma küll ei tea, aga oletan, et ka gei-maailmas kehtivad needsamad võrgutamistaktikad veidi muudetud kujul. Seega ma mingil määral lähtuksingi sellest, kuivõrd üks inimene neid võrgutamistaktikaid kasutab (ka seda, kas see tuleb tal alateadlikult ja loomulikult või suurte pingutustega). Kui õnnestub juba kedagi võrgutamisprotsessis osalemas näha, siis ta tahes-tahtmata oma sõnade ja kehakeelega vihjeid oma huvide kohta annab - ning on üsna suur võimalus, et kerge BDSM-teema korraks sisse lipsab ja inimest ühel või teisel viisil reageerima sunnib.

Enamike inimeste aju on suures osas hõivatud võimalikult heade geenidega, heal majanduslikul järjel ja kõrge sotsiaalse staatusega oleva partneri leidmisega. Kindlasti ei välista need omadused BDSM-huvi, aga inimene, kelle seksuaalsus erineb tavapärasest, on tihti sunnitud palju enam teadvustama enda ja teiste seksuaalkäitumist ning eks see teadvustamine paistab veidi välja ka. Partneri otsimine või probleemid leitud partneriga, see on midagi sellist, millest paratamatult ka kõrvaltvaatajale päris palju silma jääb. Oma seksuaalsust paremini teadvustanud inimesega on samas ka igasuguste piiride kompimine palju lihtsam. Paljud vaniljed ei suhtu halvustavalt mitte ainult teistsugustesse seksuaalsetesse praktikatesse, vaid ka muude kriteeriumite poolest teistsugustesse inimestesse. Eeldada, et BDSM-huvi inimest alati paremaks teeks ja teda midagi teadvustama sunniks, muidugi ei saa.

Julgen arvata, et igasuguste muude "kiiksudega" inimesed on suurema tõenäosusega kiiksuga ka seksuaalsuses. Nad võivad olla ka tõrjutud samuti seksuaalsusega seotud põhjustel. Mind ennast näiteks lapsenagi ei seksiga seotud teemad sellisel kujul, nagu eakaaslased sellest õhinal rääkisid. Praegu, täiskasvanunagi, tehakse seltskondades ikka palju seksiga seotud nalju, ent mina kuidagi ei tunne, et see mind puudutaks või taolist huvi tekitaks, et midagi juurde oskaks öelda. Ilmselgelt olen mingil määral seega tavaseltskonnas tõrjutud. Kuid näiteks tõrjutud naisterahvad, kelle vastu teised eriti huvi ei tunne - nii mõnegagi neist suheldes on avanenud väga põnev seksuaalne maailm, ehkki sellise avanemise nimel tuleb tõenäoliselt üksjagu pingutada. Mõne teistsuguse ja tagasihoidliku inimese põnevas seksuaalses maailmas olevad teemad võivad olla klassikalistest BDSM-teemadest väga kaugel, ent siiski ületada tavaseksuaalsuse piirid (tavaseksuaalsus = seks kui laste saamise vahend ja seks kui midagi, mis peaks olema ainult puhas nauding, mitte see, et palju suurem nauding saadakse hoopis erinevate pooluste, meeldiva ja mitte nii meeldiva vaheldumisest).

On muidugi teine grupp inimesi, kelle jaoks ei ole tavapärasest erinevad huvid konflikti tekitanud ning kes on hoopis keskmisest oluliselt avatumad. Või need, kes on juba täielikult kapist välja tulnud. Nemad ilmselt annavad juba ise kaudseid või ka otseseid vihjeid oma huvide kohta, kui seksuaalsuse teema kusagil jutuks tuleb.

Ja lõpuks on vaja radarit, et need liiga imelikud tüübid välja filtreerida. Aga infot selle kohta, kellest eemale hoida ja milliseid ohumärke tähele panna, leiab siitsamast foorumist.

.

Jah, seda, et suure tõenäosusega, nii küll ei ütleks. Aga eks need BDSM-huvid mõnevõrra hälbelised ikka ole. Ühel autismile ja Aspergeri sündroomile pühendatud leheküljel öeldi kenasti - 9x.x% (misiganes see protsent on) inimestest on üsna üheselt oma elus eelkõige orienteeritud järglaste saamisele ja nende üleskasvatamisele ning juba alateadlikult juhib see väga suures osas valikuid nende elus, kaasa arvatud seksuaalsust. Ning hea ongi, et suur enamus just sellised on, vastasel juhul lõpeks inimkonna eksistents õige ruttu. Aga kõik on jälle tõenäosus, loomulikult ei saa eeldada, et BDSM-huvi ja korralik lapsevanem olemine alati teineteist välistaksid või mistahes muud kiiksud tingimata seksuaalsuses avalduma peaksid (et kas on mingi põhjus loota, et taskuvargast saaks hea subi, natuke vitsa ja tuju hea ning pahad kombed kadunud...).

On ka seos seksuaalse tõrjutuse ja igasuguste fetišite tekke vahel, mõlemas suunas. Ning samuti et igasugused muu maailma kiiksud pahatihti seksuaalset tõrjutust võivad põhjustada ning teisalt seksuaalselt tõrjutud ka suurema tõenäosusega igasuguseid mittetavapäraseid väljundeid otsivad, teiste jaoks siis kiikse. Aga jah, see kõik on ainult teatav tõenäosus, üle tähtsustada neid seoseid ei maksa. Ja isegi hea radariga leiab parimal juhul üles ainult sobivad kandidaadid, keda lähemalt edasi uurida.

cordelia kirjutas:Aga radarit tahaks tõesti, et kindlaks teha inimesed, kes võivad BDSM maailmas - füüsiliselt kui psühholoogiliselt - ohtlikud olla.
Siin foorumis on selleks häid nõuandeid, aga eks tarkus tuleb igaühel läbi enda kogemuste.
Peaasi, et need kogemused ainult liiga laastavad poleks.

Iga inimese alateadvuses on kusagil mingid tumedad alad, mis sobivas (s.t. tegelikult ebasobivas) kohas avaldudes on teistele füüsiliselt ja psühholoogiliselt ohtlikud nii BDSM-maailmas kui väljaspool seda. Ma peangi kõige olulisemaks seda, kui palju inimene on valmis oma tumedaid alasid endale ja teistele tunnistama ning nendega tegelema. Eks BDSM-huvi tunnistamine juba iseenesest mingisuguste tumedate alade olemasolu teadvustamist tähendab, edasi tuleb tumedad elad enda jaoks korralikult läbi uurida ning teha selgeks piirid, millises ulatuses ning millistes situatsioonides oma tumedatel aladel väljenduda lastakse (et kui tuju on tõeliselt nadi ja hinges viha terve maailma vastu, kas siis ikka on kõige parem situatsioon BDSM-domineerimismängudeks...).

Ma ise näiteks olen väga huvitatud sellest, kuidas ja millal teisel inimesel BDSM-huvid tekkisid, millega ta nende tekkimist põhjendab, mida ta on juba proovinud, milliseid vigu teinud, kuhu ta edasi püüdleb... kui inimene suudab ja tahab sellistel teemadel avatult rääkida, siis ma võtaksin seda kindlasti olulise julgustava märgina, igasugust keerutamist ja kõrvalepõiklemist ohumärgina. Praktiliste tegudeni on mõttekas liikuda samm-sammult ning kui teisel inimesel kannatus liiga kergesti katkeb, siis see on ilmselt juba ohumärk, kui ta aga suudab ka eesmärgi poole liikumist arenguna näha, on see julgustav märk. Kuigi ega mingi arv julgustavaid märke üksi ei anna veel alust ennastunustavaks usalduseks ning mingi arv ohumärke koheseks mahakandmiseks.

See ei ole ju erinev vanilla-suhtes partneri leidmisest, pigem on vanilla-suhete otsijad need, kes kipuvad pimeduses kobama ja vahel seda lausa eelistavadki... BDSM-maailmas peab lihtsalt lamp olema eriti ere.

MIna sellesse radari asja väga uskuda ei taha. Pigem on arusaamine mõne inimese puhul tulnud läbi mõningase tundma õppimise.
Enda kohta võiksin küll vist öelda, et see peab vist ikka üks maru kalibreeritud radariga inimene olema, kes mu välise ilme ja üldise olemise järgi suudaks järeldusi teha. Noh jah, järeldusi küll, aga paikapidavaid Mul on vanilje-camo peal, lol.

No kellel ei oleks vanilje kamo peal

Kui eeldada, et BDSM huvi on inimesel kaasasündinud, siis peaks teoreetiliselt olema võimalik seda väliselt ära tunda. Või kui lähtuda sellest, et elustiil muudab inimest, siis ka.

Ilmselt ei ole meil olemas BDSM tüüpi inimest. Seda ei saaks näiteks sättida samasse ritta temperamendi tüüpidega (melanhoolik, sangviinik jt). Siin lähebki olukord keeruliseks, sest teema on suht laialivalguv. Alustades lihtsast spankingust kuni sadade erinevate vahendite ja kasvõi mitmeid päevi kestvate sessioonideni välja. Kuhu näiteks paigutada siin tasulised dominad? Ok, kes seda ainult töö pärast teeb, ei lähe ehk arvesse.

Näeme ju ka tavaelus ja kunstis palju BDSM teemaga flirtimist. Ikka kuskil filmis ja, ütleme siis näiteks graafilisel teosel, saab keegi laksu, keegi vehib piitsaga jne. Võib öelda, et teema erutab paljusid, aga igaüks on sellega erineval kaugusel.

Nii et siis, kust alates võiks BDSM huvi üldse detekteeritav olla?

Võib muidugi kasutada ka erinevaid suhtlemisvõtteid ja vaadata kuidas keegi BDSM teema sisselipsamisele reageerib.

Või siis, nagu tuntud vene anekdoodikangelane, kelle käest küsiti, et kuidas tal naiste seas nii suur edu on?
No ma küsin naisterahva käest, et kas tohib teile ....... (no ütleme viisakalt: teiega vahekorda astuda)
Nii võib ju vastu kõrvu saada!
Võib küll, aga vahest saab vahekorda ka astuda.

Hadrianus kirjutas:Näeme ju ka tavaelus ja kunstis palju BDSM teemaga flirtimist. Ikka kuskil filmis ja, ütleme siis näiteks graafilisel teosel, saab keegi laksu, keegi vehib piitsaga jne. Võib öelda, et teema erutab paljusid, aga igaüks on sellega erineval kaugusel.

Nii et siis, kust alates võiks BDSM huvi üldse detekteeritav olla?

Eristaks antud juhul nn soft BDSM ja nn hard BDSM harrastajaid (ehkki ka nende terminite vahel ei saa alati päris ühest piiri tõmmata) - esimeste jaoks on eelkõige siis väikesed või ka suuremad BDSM elemendid kui vahend sekselu elavdamiseks. Või siis mõnel juhul huvitab ka puhas BDSM mingisugustegi erootiliste elamuste saamiseks paremate võimaluste puudumisel või siis täiendavaks piiride laiendamiseks (a'la oma partneriga ei saa proovida, aga petma teda ka ei hakka). Nimetaks BDSM-i elemente kui ühte võimalust piiride laiendamiseks... alternatiivid on näiteks "kolmekas", biseksuaalsed suhted jms... loomulikult on täiesti selge, et mõned piiride laiendamised võivad olla vastuvõetavad ja mõned teised kohe üldse mitte.

Aga mis puudutab seda nn hard BDSM-i ehk siis varianti, kus tõmme BDSM järgi on oluliselt tugevam kui tavaseksi järgi või siis võib küll mõlema järgi tunne olla, ent neid saab samas ikkagi piisavalt erinevatesse kategooriatesse lahterdada... no see ikkagi selge hälve või hälbimine (ma kusjuures ei mõtle seda terminit üldse halvasti, olles ju ka ise üks selline hälvik) nagu... igaks juhuks parem ei hakka siinkohal võrdlevaid näiteid tooma. Ei usu, et tingimata kaasasündinud, võib-olla seotud mingisuguste traumadega või hoopis kummaliselt positiivsete kogemustega kusagilt lapsepõlvest, aga alati ka mitte seda, võib-olla lihtsalt on kusagil tekkinud mingi kaudne, aga väga tugev assotsiatsioon antud teemaga, võib-olla ikkagi mingi füüsiline eripära (a'la kellel tekib valu tulemusena rohkem endorfiine ja kellel vähem).

Seda esimest gruppi näiteks võiks ilmselgelt soovitada otsida pigem seksuaalselt vabameelsemate (ei mõtle siin tingimata suurt partnerite arvu) inimeste hulgast... kes on oma piire juba natuke avardanud, see on kindlasti ka teistele võimalustele, sealhulgas BDSM elementidele, vähemalt mõelnudki ja kui mitte proovinud, siis äkki siiski valmis huvi pärast proovima. Kuigi on muidugi märgatav tõenäosus, et tegu on ikkagi selgelt kodusesse magamistuppa jäävate mängudega, mis võõraid ei puuduta. Ma ise eriti filmisõber ei ole, aga mulle on öeldud, et üldiselt filmides rõhutakse ikkagi rohkem soft BDSM-ile kui võimalikule eelmängule (mis võib ja võib mitte seksiga lõppeda, kuid osalejate ideaalis ilmselt ikkagi lõpeks).

Teine grupp on siis need päris "pervod", nendega on siis mõnes osas raskem, mõnes lihtsam. Ausalt öeldes ma isegi kuigi palju võimalusi sellistega väljapool netiportaale ja temaatilisi üritusi kohtuda ja suhtlema hakata ei leiagi... kui tegu on nö "kapis oleva" või seda külge endas eitava persooniga, siis pigem kahtlustaks, et tegu võib olla ka muidu suhteliselt kinnise ja raskesti ligipääsetava isikuga. Kui ta end selles teemas juba mugavalt tunneb, siis suure tõenäosusega on ta häbist üle saanud ja ehk isegi otsib ise võimalust teema ülesvõtmisest... kui aga häbeneb seda külge endas, siis tõenäoliselt ka kardab neid teemasid eriti... tegu on sellisel juhul ikkagi inimese seksuaalse identiteediga nr 1 ja seega kui ta ei ole leidnud võimalusi oma seksuaalsete huvide realiseerimiseks, on ta ilmselgelt seksuaalses mõttes täiesti pärsitud. Seega tuleb siis neile läheneda näiteks sarnaselt mõnele nn tavanohikule, kel pole mingitel põhjustel õnnestunud seksuaalseid kogemusi hankida ja loomulikult on sellisel juhul lähenedes ülisuur risk teist riivata või ta muul viisil ära hirmutada.

Ehk siis äkki julgeks soft bdsm-i kalduvate huviliste detekteerimiseks ja nendega suhtlemiseks võtta lihtsalt seksuaalteemade suhtes vabam hoiak, igasugusest flirdist sobivatel teemadel kinni hakata jms. Hard bdsm-i kalduvate huviliste detekteerimiseks pigem pakuks et igasugune psühholoogi või psühhoanalüütiku hoiak tuleb kasuks, aga sobivatest jututeemadest kinni võtta ning inimeste reaktsioone vaadata tasub siingi. Ma kusjuures arvan, et ka hard bdsm esindajatel on võimalus BDSM maailm ära proovida ning lõpuks ikka tavalise elu juurde pöörduda... aga igal juhul on teema ära proovimine nende isiksuse arengus ülioluline etapp, mitte lihtsalt väike vürts. Nagu ka soft BDSM juurest võib jõuda sinnani, et BDSM muutub kõige olulisemaks ja asjaks iseeneses.

Ma jah, tegelen ise ka päris aktiivselt antud teemaga ja kohati tundub, et vähemalt neti teel võib küll BDSM teemaga päris vabalt flirtida... sest hiljuti ka ühte mitmeid päevi kestnud ja üsna põhjalikku temaatilist arutelu ühe naisterahvaga (küll läbi neti, ehkki tean teda ka reaalses elus) küsis ta ühel hetkel ikka et "ega sa ikka tegelikkuses ju ometi ei tegele taoliste asjadega... mulle kogu aeg tundub, et sa seal teisel pool arvutiekraani taga tegelikult lollitad mind ja samal ajal pugistad omaette naerda". Reaalse elu suhtluses on keerulisem, vähemalt minul ei ole õnnestunud neist teemadest nö möödaminnes rääkida, kehakeel ja hääletoon kipub liiga palju reetma... tänu mille ma reaalses kindlasti nii vabalt "asjasse mitte pühendatutega" suhelda ei saa. Kuid igal juhul ma üritan ning kui kellelgi on konkreetseid kogemusi selles osas, siis pakun, et siin oleks just õige koht neist rääkida.

P.S. Jäin mõtlema, kuhu alla tuleks liigitada D/s paarisuhe... aga ilmselt oleneb see ikkagi osaliste psühholoogiast - kui ikka tavaline vanillasuhe eriti midagi ei pakuks, on selline suhe ka ilmselt hard BDSM... aga eks need piirid olegi tegelikult meelevaldsed, ajas muutuvad ja mõningatest välistest asjaoludest olenevad.

e.