BDSM ja pereelu

Vaba jutt BDSMi teemadel.
Jaan 26th, '17, 17:07

  • Ma ei ole mingi sõnasepp, sest orjatar loeb mu tekstist välja seda, mida ma ei mõelnud :)

    Ütlen siis üle, et mina ei saaks kellegiga koos alistuda ja pärast "kalale minna" + minu Taani sõbranna ei saa nii. Sest me pole 24/7 orienteeritud oma suhtlemises.
    Üks eluviis ei ole teisest parem ega halvem. Ma ei anna sellist hinnangut. See pole võidu tegemine vaid seksuaalne lõbustus või mõnele eluviis.

    Mu väited ei ole nii 100%lised ja jäigad, kui paatoslikult öeldud "tõde tõuseb, vale vaob". Ühtlasi ei valeta ma endale, et räägin igasuguses suhtes kõik ära ja jään lõpuni ausaks nagu pioneer.

    Aga ma ei manipuleeri inimestega, ma ei valeta näkku, et kasu saada... ma ei nimeta ennast virtuaalkogemuse (onaneerimise) põhjal "kogenud Isandaks", ma ei kirjuta Dominatele "teeminuga kõikkkke mis tahad" (seejärel ära kadudes), ma ei esine "bdsm-maailmas" naisena, et teiste fantaasiaid lugeda, ma ei luiska kokku, et bdsm-iga tegelevad vaid intelligentsed inimesed... sest reaalsus on teine ja palju koledam. Uups, ega ma nüüd kogemata ei halvustanud?!

    Lisan siis igaks juhuks juurde, et oma terve ja toimiva suhte nimel olen BDSMi harrastamisest loobunud. Veider küll, aga ka perverdi jaoks võib olla mõni suhe, kes perverssust ei ole, terve ja toimiv. Maailmas on minu jaoks olulisemaid väärtusi, kui 20 aastat kogetud BDSM. Ja sellest iga hinna eest kinni hoidmine ja tajumine oma identiteedina. Meelelahutus ei tohiks ületada päriselu. Sest vastasel juhul tekib sõltuvus, sõltlastega manipuleeritakse ja see tekitab lõpuks kurbust....aga see on teine teema ja kui lubate, siis kirjutan sellest Algajate rubriiki.
    Kasutaja avatar
    slave
     
    Postitusi: 272
    Liitunud: Dets 14th, '08, 16:05
    Asukoht: Tallinn

Jaan 27th, '17, 00:13

  • Maailm ja inimesed ongi erinevad ja absoluutset tõde pole. Mina näiteks saan täielikult alluda ning seda nautida ja järgmisel päeval mitte ainult koos kalale minna, aga ka arutada filosoofiast ja poliitikast ja kui vaja, lahendada tööalaseid probleeme minu argumenteeritud otsuste põhjal. Minu puhul toimib mängu ja elu eraldi hoidmine ja siiani ka nende puhul, kellega lähemalt suhelnud olen. Ma tõesti ei arva, et oma seksuaaleelistustest peaks tervele maailmale kuulutama. Aga inimesed, kellega ollakse usaldusväärses lähisuhtes, peaksid teineteist mõistma. See variant, et inimene loobub (hetkekiindumude ajel?) 20 aastat olnud (BDSM) harrastusest minu nimel ja siis juhuslikult ehk saan kunagi teada tema minevikust, no ei sobiks kuidagi. Järelikult polnudki usaldust, polnud hingesugulust. Jääks tühjus ja pettumus. Tõelise läheduse tunnus on see, et võtadki oma kaaslast oma rännuteel läbi elu sellisena, nagu ta on, nii heas kui halvas.
    Rahel
     
    Postitusi: 102
    Liitunud: Jaan 6th, '09, 10:33

Jaan 27th, '17, 12:53

  • Rahel, ilusad sõnad ja ideaalmaailm. Koos nii heas, kui halvas jms. Olen poolt, et seda tuleks ikka otsida. Aga ammu juba ei ole ma sinisilmne unistaja, kes jääb ebareaalsusesse kinni. Panustaksin rohkem käesolevale suhtele ja väärtustaksin seda, tehes võibolla iseendaga rohkem tööd, kui üritades kaaslast muuta. Eriti hea, et ei peagi hirmsasti vaevlema :) Ma pole lihtsalt see, kes paneb plehku, kui natuke keerulisemaks peaks minema.

    Sul on natuke vähe infot, et minu suhete üle otsustada (hetkekiindumus jms.). Paraku ei kavatse ma seda ka jagada, sest see on liiga isiklik.
    Vooruse verstapostidega igatahes tegemist ei ole ja inimesed võivad olla rahulikult õnnelikud üksteisele mineviku suhtes etteheiteid tegemata.

    Ja ehk lõpetaks selle inimeste erinevuse korrutamise mantra ära igas postituses, kuni keegi vastupidist ei hakka väitma?! :D :D
    Kasutaja avatar
    slave
     
    Postitusi: 272
    Liitunud: Dets 14th, '08, 16:05
    Asukoht: Tallinn

Jaan 31st, '17, 18:41

  • Lugesin seda teemat siit foorumist ikka uuesti ja uuesti. Vahepeal paneb naerma, siis jälle teeb kurvaks....Ei taha siin kellegiga vaielda või tema arvamust muuta. Ütlen vaid oma nägemuse ja ehk isegi uskumuse(kui nii tohib sõnastada): usun, et BDSM ja pereelu saab ühildada küll. Mis või millisel määral, see oleneb iga inimese (kui täpsem olla- siis iga paari puhul) eraldi. Kui armastatakse koos, elatakse koos ja mängitakse koos....siis millist ideaalselt varianti veel tahta. Eks muidugi seal suhtes võtab bdsm teise varjundi- tänu tunnetele..tänu armastusele....Kuid sellele vaatamata, saab see eksisteerida :P
    Näpp püsti
    Kasutaja avatar
    forever
     
    Postitusi: 39
    Liitunud: Jaan 7th, '17, 02:07
    Asukoht: Lõuna Eesti

Veebr 1st, '17, 17:17

  • Nojah eks ma tulen oma "vana-hea teema" juurde ehk siis kui slave kirjutas, et need, kelle jaoks on BDSM nagu sõltuvus, siis need peaks abi otsima .Meenub hiljutine uudis,et lastepsühholoogide ja psühhiaatrite hulgas ei pidanud kolmandikul vahalikku haridust olema .

    Või kus näiteks peaks saama BDSM "sõltuvust" ravida ja kuidas seda tehakse.Hullaris vist tehakse "sidumismänge",võimalik,et ka mingeid veeprotseduure,lisaks saab alluda reziimile ja miks ka mitte vastu hakata.Pigem leian, et meie inimeste viga ongi ehk liigses kinnisuses ja muidugi ei ole tarvis suguvõsa kokktulekul ja muudes kohtades oma eelistustest avalikult laterdada-samas justkui oleks ahistav ja nõme .Või tuleks osavamatel kirjameestel üllitada juhendeid-millal rääkida, mitte rääkida jne.

    Võimalik, et piinan ennast kuidagi, kuid ei kujuta ennast ette ei inimesega kodu rajamast,keda BDSM ei huvita ega ka salaja mängima hiilimist.
    salaselts
     
    Postitusi: 116
    Liitunud: Nov 2nd, '13, 18:37

Veebr 3rd, '17, 12:37

  • BDSM on minu igapäeva elu osa. Ma ei varja seda, sest ei pea seda varjamise vääriliseks (see ei tähenda et ma seda reklaamin). Mulle meeldib inimesi jälgida ning neid kuulata, mistõttu oskan enam-vähem täpselt määrata, kellega saab seda teemat jutuks võtta ja kellega mitte. Miks ma olen rääkinud valitud inimestele? Sellepärast et jagada oma rõõme ja muresid.
    Oma BDSM elust rääkima ei ajendanud see et olen üksi olles liiga hädine (nii nagu seda vihjati), kes ei suuda üksi selles teemas olla. Minul ja minu parimatel sõpradel on väga usalduslikud suhted ning usaldus üksteise vastu. See sama sõber kes on mu suurim toetaja ütles peale teada saamist, et teades minu perekonda ja kasvatust siis ma ei oleks saanudki olla keegi teine kui Isand.

    Pereelu ja BDSM? Minul ei olnud enne vanilli suhet, et peab oma BDSM eelistusi varjama. Kõik oma suhted olen rajanud sellele et naine on sellest teadlik. See on minu osa ning kui teine pool ei suuda sellega leppida siis ei näe vajadust temaga ühist peret luua. Vaatame nüüd pereelu kui õed-vennad ja vanemad. Siin tuleb jah väga ettevaatlik olla, et mitte oma suhteid rikkuda. Oma peres tean väga täpselt kellega rääkides tohin üldse BDSM teemal rääkida ja kellega mitte.

    Minu jaoks BDSM elu ei ole sõltuvus mida ravida.
    Insener
     
    Postitusi: 43
    Liitunud: Aug 15th, '13, 17:41
    Asukoht: Tallinn

Eelmine


Mine Üldine




Teade/Info
  • Kes on foorumil
  • Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline